Hundipea

Hea linn ei sünni joonistades – see sünnib analüüsist.

"Hundipea puhul on varasemad planeeringud võetud osadeks lahti ja süvitsi analüüsitud. Uuritud on, kuidas hoonete paigutus tagab võimalikult hea päikesevalguse kõikidele korteritele, kuidas vältida ülekuumenemist ja kuumasaari ning kuidas kujundada tänavavõrk nii, et ei tekiks ebamugavaid tuulekoridore," ütleb Pluss Arhitektide arhitekt ja partner Jaan Jagomägi, kes on Hundipea planeerimisprotsessiga seotud olnud ligi kümme aastat.

Sama oluline on olnud liikumine. Kuidas siduda ala ühistranspordiga, kas sinna pääseb trammi või (linna)rongiga ja kuidas on ühendused lennujaama ning teiste linnaosadega. “Kui ühendused ei toimi, ei pruugi loodud visioon reaalsusele vastata,” lisab Jaan. Just siin muutub analüüs vältimatuks.

Meie värskes blogiloos räägib Jaan sellest, kuidas sünnib linn, kus transport, energiatõhusus, avalik ruum ja igapäevane elu moodustavad toimiva terviku. Juttu tuleb ka visualiseeringute rollist planeerimises ning sellest, miks ei saa linnaruumi käsitleda üksikute hoonete kogumina, vaid tervikliku organismina.

Täispika loo link kommentaarides.

„Hea linn ei ole tihe linn, vaid linn, kus on midagi teha,“ ütles linnaplaneerija Oliver Alver Hundipea naabruskonna käsiraamatu esitlusel toimunud arutelus.

Tema sõnul kipub linnaplaneerimine liiga tihti keskenduma ehitusmahule, mitte sellele, millist elu linnaruum võimaldab. „Me peame tegevusi planeerima, mitte brutopinda.“

Alver tõi välja ka sotsiaalse mõõtme: üha rohkem inimesi elab üksi ning hästi toimiv linnaruum aitab vältida isolatsiooni. „Kui inimene tuleb linnaruumi, kas tal on kuskil istuda, midagi vaadata või kellegagi kohtuda?“

Pikemalt saab tellija lugeda Kinnisvarauudistest, link kommentaarides.