Maa- ja Ruumiamet

📣 Täna on maru märgiline päev – tutvustame oma esimest strateegiat.

Eesti tulevik sõltub sellest, kui targalt me oma ruumi kasutame. Meie strateegia seab eesmärgiks, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem ja paremini koordineeritud.

Järgmise nelja aasta jooksul keskendume neljale strateegilisele eesmärgile:

1️⃣ MaRu on Eesti ruumimuutuste suunanäitaja.
Aitame tugevdada Eesti võimekust teha kvaliteetseid ruumiotsuseid. Arendame ruumianalüüsi ja teadmuspõhist planeerimist, toetame kohalikke omavalitsusi ning aitame leida lahendusi keerukatele ruumiküsimustele, kus kohtuvad sageli väga erinevad huvid.

2️⃣ Eesti ruumiandmed peavad olema ajakohased.
Eesmärk on tagada, et Eesti kaardid, ruumiandmed ja analüüsid oleksid ajakohased, usaldusväärsed ja kergesti kasutatavad. Kiirendame kaardiandmete uuendamist, arendame kaugseire teenuseid ning loome uusi võimalusi andmete kasutamiseks nii avalikus kui erasektoris.

3️⃣ Riigimaa peab teenima Eesti arengut.
Haldame ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad. Soovime, et selle kasutamine toetaks senisest enam elamuehitust, ettevõtlust, toidujulgeolekut, riigikaitset ja Eesti pikaajalisi arengueesmärke. Selleks vaatame riigimaa kasutust terviklikult ning muudame maa kasutusse andmise protsessid selgemaks ja tõhusamaks.

4️⃣ Tehnoloogia aitab muuta teenused kiiremaks.
Rakendame rohkem automatiseerimist ja tehisintellekti, et muuta teenused kiiremaks, lihtsamaks ja kasutajasõbralikumaks. Tehnoloogia ei ole eesmärk omaette, vaid vahend, mis aitab vähendada halduskoormust ja parandada teenuste kvaliteeti.

Usume, et Eesti ruumiotsused peavad tuginema andmetele, teadmistele ja julgusele otsustada. Nii sünnivad lahendused, mis loovad väärtust inimestele, toetavad majandust, hoiavad loodust ning aitavad kujundada paremat elukeskkonda kogu Eestis.

🤝 Suur aitäh kõigile koostööpartneritele, valdkonna ekspertidele ja MaRu töötajatele, kellega koosloomes strateegia valmis.

📖 Tutvu Maa- ja Ruumiameti strateegiaga 👇

Eesti ruumiotsused peavad tuginema andmetele, teadmistele ja julgusele otsustada Maa- ja Ruumiamet, mis haldab ligi 1,4 miljonit hektarit riigimaad ning vastutab muuhulgas kogu Eesti ruumiandmete, kaartide, maakatastri ja aadressiandmete eest, seab sihi, et Eesti ruumiline areng oleks senisest teadlikumalt juhitud, andmepõhisem j

🎉 Täna täitub Eesti esimesel riigiarhitektil Tõnis Arjusel aasta ametis.

Sel puhul ilmus ERR-is arvamuslugu, kus Tõnis Arjus avab oma esimest ametiaastat ja mõtteid sellest, kuidas juhtida muutusi, millel ei ole ühtset omanikku ning miks olemasoleva ruumi väärtustamine peab olema edasiste otsuste lähtekoht.

💬 "Näen riigiarhitekti ühe olulisema ülesandena võrgustike loomist komplekssete väljakutsete lahendamiseks. Tuua kokku vajalikud osapooled, kujundada ühine teadmusväli ning hoida keerulised teemad järjepidevalt avalikus arutelus."

Peamised mõtted:

1. Riigi roll ruumiotsustes on tugevam, kui sageli tajutakse.
Riigiarhitekti amet ei ole pelgalt nõustav roll – sellel on ka otsene seos planeerimisotsuste, riigimaa kasutuse ja strateegilise ruumiplaneerimisega. Samas sõltub mõju eelkõige koostööst ja võrgustikest, mitte ühest positsioonist.

2. Suurim risk ei ole ainult uute lahenduste puudumine, vaid bürokraatia kasv.
Üheks sihiks on olnud vähendada liigset menetluslikkust ja nihutada fookust „kontrollilt“ sisulisele koostööle. See tähendab ka lihtsamaid ja varasemaid arutelusid enne, kui otsused on lukus.

3. Ruumikvaliteet ei teki ainult arhitektuurist.
Hea elukeskkond sünnib erinevate valdkondade koostöös – planeerimine, julgeolek, rahandus, kohalike kogukondade kogemus ja riiklikud investeeringud mõjutavad seda kõik koos. Oluline on tuua need vaated varasesse faasi kokku.

4. Otsuste kvaliteet sõltub sellest, millal ja kuidas kaasatakse.
Kaasamine ei tähenda ainult laiapõhjalist arutelu, vaid õigete osapoolte ja küsimuste toomist õigel hetkel lauda. Hea protsess on sama oluline kui lõpptulemus.

5. Eesti ruumiline areng on üha enam „omanikuta probleemide“ kogum.
Valglinnastumine, keskuste kahanemine ja maahõive ei allu ühele otsusele ega ühele vastutajale. Need on pikaajalised ja süsteemsed küsimused, mille lahendamine eeldab püsivat koostööd ja ühist vaadet.

6. Peamine suund on olemasoleva ruumi väärtustamine.
Enne uute alade kasutuselevõttu tuleb järjest sagedamini küsida, kas vajadust saaks lahendada juba olemasolevas ruumis. See on nii kulude, kestlikkuse kui ka ruumikvaliteedi küsimus.

📖 Loe lähemalt

Tõnis Arjus: kuidas juhtida muutusi, millel pole omanikku Peame õppima olemasolevat hoonestust, taristut ja asulaid rohkem väärtustama. Enne uute alade kasutuselevõttu tasub alati küsida, kas sama vajadust on võimalik lahendada olemasolevas ruumis, kirjutab aasta eest Eesti esimese riigiarhitektina tööle asunud Tõnis Arjus.

13. juunil jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet.

Esimese reaktsioonina võib tekkida küsimus, kas nüüd hakkab Maa- ja Ruumiamet kohalikke omavalitsusi rohkem kontrollima ning ettekirjutusi tegema?

Muudatus tähendab:

• kui menetlus takerdub või venib, saab Maa- ja Ruumiamet vajadusel sekkuda ja aidata sellel edasi liikuda
• fookus on probleemide varajasel lahendamisel, mitte tagantjärele karistamisel
• MaRu toimib eelkõige kohalike omavalitsuste partneri ja nõustajana
• korduvad kitsaskohad aitavad parandada juhendeid, koolitusi ja vajadusel ka õigusruumi

👉 Loe lähemalt värskest blogiloost

Haldusjärelevalve tähendab paremini toimivaid planeerimismenetlusi, mitte rohkem kontrolli 06.06.2026 jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet. Uus roll rakendub alates 2027.