Keskerakond Riigikogu

Läti tegi ära, Reformierakonna valitsus ei tule inimestele appi.

Läti langetas nelja põhitoidugrupi käibemaksu 21 protsendilt 12 protsendile, soodustus kehtib leivale, piimale, linnulihale ja munadele. Varasemalt kehtis madalam maksumäär mitmele teisele toidugrupile, näiteks imikutoidule ning värsketele puu- ja köögiviljadele.

Keskerakond on korduvalt Riigikogus toiduainete käibemaksu langetamise eelnõu menetlusse andnud, kuid see ei ole piisavalt suurt toetust pälvinud. Valitsusse pääsedes teeme selle ära!

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats ütles, et erakondade eesmärk peaks olema leida apoliitiline president.



Keskerakond

HINNANG REFORMIERAKONNA RAHANDUSPOLIITIKALE

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats: "Kui valitsuse juhtiverakonna kaks endist rahandusministrit jätavad lisaeelarve poolt hääletamata, siis on see väga selge ohumärk. Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev ei ole opositsioonipoliitikud, vaid Reformierakonna liikmed, kes on ise vastutanud Eesti riigi rahanduse eest. Nende otsus näitab, et ka koalitsiooni sees nähakse probleemi valitsuse eelarvepoliitikas.

Sisuliselt on nad osutanud murekohale, millele Keskerakond on juba pikalt tähelepanu juhtinud – ühekordsete kärbete ja ajutiste lahendustega püütakse katta püsikulusid. Selline lähenemine ei ole jätkusuutlik ning tähendab, et tegelikke probleeme lükatakse lihtsalt tulevikku.

Valitsus on viimastel aastatel kasvatanud laenukoormust tempos, mille tulemuseks on järjest suuremad intressikulud ja järjest väiksem võimekus investeerida Eesti arengusse. Küsimus ei ole enam ainult laenamises, vaid selles, et puudub usutav plaan riigi rahanduse tasakaalu viimiseks.

Keskerakond on pakkunud välja alternatiive, mis aitaksid riigi tulubaasi tugevdada ilma uusi laene võtmata. Oleme teinud ettepaneku kehtestada panganduse erimaks Läti ja Leedu eeskujul ning vaadata üle maksuküüru kaotamise otsus, mis vähendas riigi tulusid sadade miljonite eurode võrra. Paraku on valitsus need ettepanekud tagasi lükanud ja eelistanud probleemide lahendamise asemel neid edasi lükata.

Laiemalt vaadates vajab Eesti maksusüsteem terviklikku ülevaatamist. Praegune süsteem on muutunud järjest vähem solidaarseks ning maksukoormus kandub üha enam keskmise ja väiksema sissetulekuga inimeste õlgadele. Maksupoliitika peab toetama majanduskasvu, mitte seda pidurdama. Inimestele tuleb jätta rohkem raha kätte igapäevaseks tarbimiseks, sest just tarbimise kasv aitab elavdada majandust, toetab ettevõtteid ja suurendab lõpuks ka riigi maksulaekumisi. Õiglasem ja tasakaalustatum maksusüsteem oleks kasulik nii inimestele, ettevõtjatele kui ka riigi rahandusele tervikuna.